Healoomuliste nahamoodustiste kirurgiline eemaldamine

Mida kujutavad endast naha pisikasvajad?

Vastavalt moodustise asukohale võib naha pisikasvajad jaotada kolmeks:

Nahaalused (endofüütsed) pisikasvajad:

Lipoomid ehk rasvkasvajad – sagedamini täiskasvanutel ja vanematel inimestel esinevad moodustised. Need on katsumisel pehme ja elastse konsistentsiga, liigutatavad, ei põhjusta valu ja võivad aja jooksul vähehaaval kasvada, eriti juhul, kui paiknevad survele eksponeeritud kohas.

Dermoidtsüstid – kaasasündinud naha kujunemise häirest põhjustatud või elu jooksul tekkinud moodustised, mis võivad esineda igas vanuses ning väga erinevates kehapiirkondades.

Ateroomid ehk rasunäärme tsüstid – kasvaja tekke aluseks on rasunäärme eritise väljapääsu sulgumine nahapinnale. Kuna rasu tootmine jätkub, siis nääre tasapisi suureneb.

Kuna rasunäärmete töö on aktiivsem just noorematel inimestel, siis esineb neid enam 30-55-aastastel inimestel. Sagedamini lokaliseeruvad need pea piirkonnas, kaelal, seljal ning harvemini jäsemetel. Suurus võib ulatuda mõnest millimeetrist mõne sentimeetrini. Ateroomi ümbritseb selge kapsel, mille sees on valge, puderjas mass. Kuna ateroomid võivad sageli muutuda millalgi põletikuliseks, on soovitatav need põletiku tekkimise vältimiseks pigem eemaldada, et vältida hilisemaid ebamugavusi ja inetuid arme. 

Kuni 70% juhtudest võib esineda koos rohkem kui üks ateroom. Kindlasti ei tohi kosmeetiku juures ateroome tühjaks pigistada või mingil muul moel traumeerida, kuna kapsel jääb sisse ja ateroom kasvab tagasi. Kui ateroom pole koos kapsliga täielikult eemaldatud, võib see samasse kohta tagasi kasvada.

Nahasisesed (intradermaalsed) pisikasvajad: 

Dermatofibroomid – sõlmelised moodustised, mis tõmbavad nahka keskosa poole. Sõlmekeste pigmentatsioon varieerub roosast sinakaspruunini. Dermatofibroomide puhul on pahaloomulisteks muutumise tõenäosus elu jooksul väga väike.

Intradermaalsed pigmentneevused – lamedad, pehmed, värvuselt hele- kuni tumepruunid plekitaolised moodustised nahal.

Ksantoomid ja ksantolasmid – rasvade kogumikud nahas, üldjuhul kollakat värvi, paiknevad sageli ülemiste silmalaugude juures ning põhjustavad üldjuhul just esteetilisi probleeme.

Tsüstadenoomid – tihedad või lõhenenud moodustised, mis sisaldavad rasunäärmete sekreeti.

 Nahast eenduvad (eksofüütsed) pisikasvajad:

Papilloomid – pehmed elastsed moodustised kitsal jalal, üldjuhul naha värvi või kergelt pigmenteerunud.

Sageli on papilloomid viirusliku geneesiga, mis tähendab, et papilloomi eemaldamise korral jääb viirus verre alles. Selle tagajärjel võivad papilloomid tekkida uuesti kas samasse kohta või mujale naha pinnale. Papilloomid lokaliseeruvad peamiselt näole, kaelale, käte sirutuspindadele, kaenlaalustele ja mujale kehale.

Keratoomid – tihedad, ketendavad, kihilised ja tihtipeale sügelevad moodustised. Võivad olla välimuselt hallid, kollakashallid või hallikaspruunid.

Fibroomid või fibrolipoomid – pehmed, elastsed, nahavärvi  rasvkoest ja nahakoest moodustised.

Fibropapilloomid – elastsed nahavärvi moodustised, mis kerkivad nahapinnal poolsfääri taoliselt.

Papillomatoossed neevused – pehmed, elastsed, nahavärvi või kergelt pigmenteerunud moodustised, mis kujult meenutavad sageli „lillkapsast“.

Pigmentneevused ehk sünnimärgid – tekivad 6-12 kuu vanuselt ja nende arv suureneb 30-40 eluaasta jooksul. Enamasti on need alla 1 cm läbimõõduga. Sellised sünnimärgid on tasase või ebatasase äärisega, enamasti ümarad või piklikud, värvus võib varieeruda pruunist kuni mustani.

Pigmentneevuseid ehk sünnimärke jaotatakse vastavalt nende kasvu sügavusele. Umbes 1/3 pahaloomulistest pigmentkasvajatest ehk melanoomidest areneb pigmentsünnimärkidest. Ühel inimesel peaksid reeglina kõik sünnimärgid olema ühelaadsed – nii värvitooni, suuruse kui muude näitajate poolest. Kui mõni sünnimärk on teistest erinev – tumenenud, suurenenud, kõrgenenud, veritseb või muudmoodi muutunud, on soovitatav see kirurgiliselt eemaldada ja saata histoloogilisele uuringule. Samuti tuleks eemaldada vigastamisjärgselt veritsev sünnimärk.

Kõige kindlam võimalus vältida, et moondunud või traumeeritud sünnimärk ei muutuks tulevikus ohtlikuks, on see kirurgiliselt võimalikult ruttu täielikult eemaldada. Probleemi varajasem avastamine ja likvideerimine suurendab oluliselt paranemise kiirust ja kindlust.

 

 

Milles seisneb pisikasvajate ja nahamoodustiste eemaldamise protseduur?

Nahamoodustiste eemaldamise protseduuri alguses selgitab kirurg, mis tüüpi moodustisega on tegemist. Seejärel selgitab ta, kuidas operatsioon toimub.

Enne protseduuri algust küsib kirurg allergia esinemise võimaluse kohta Lidocaini suhtes.

Healoomulisi nahamoodustisi Dr Mari Laasma Laserravi- ja Ilukliinikus eemaldavad dr Kristel Genergard ja dr Mari Laasma. 

Nahamoodustiste eemaldamise operatsiooni käigus:

  • Opereeritav piirkond pestakse selleks ettenähtud värvitu desinfitseeriva lahusega ja kaetakse steriilse linaga.
  • Teostakse kohalik tuimestus. Tuimestussüst võib põhjustada vähest kipitust, mis möödub kiiresti.
  • Operatsiooni ajal patsient küll tunneb, et midagi tehakse, kuid kindlasti mitte valu.
  • Kogu operatsiooni vältel suhtleb kirurg patsiendiga, et kohe reageerida, kui patsient peaks tundma valu või muud ebamugavustunnet.
  • Haav suletakse kas nahasisese õmblusega või nahapealsete õmblustega, mis eemaldatakse 1-2 nädala möödudes.
  • Vajaduse korral saadetakse eemaldatud kude laborisse diagnoosi täpsustamiseks.
  • Histoloogilise uuringu vastus selgub 1-2 nädala jooksul.
  • Meditsiiniõde annab patsiendile kaasa haavahooldusjuhised ja vajadusel esimesed plaastrid haava katmiseks.

 

Broneeri aeg